Eksperdid nõuavad nüüd pakendite puhul suuremat tähelepanu energiatarbimisele ja tarbimiseelsetele tavadele, et vähendada ühekordselt kasutatavate jäätmete hulka.
Fossiilkütuste suurest kasutamisest ja halbadest jäätmekäitlustavadest tingitud kasvuhoonegaasid (KHG) on Aafrika pinnakattetööstuse kaks peamist väljakutset ning seetõttu on kiireloomuline leida uuenduslikke jätkusuutlikke lahendusi, mis mitte ainult ei kaitse tööstuse jätkusuutlikkust, vaid tagavad tootjatele ja osalejatele kogu väärtusahelas minimaalsed ärikulud ja suure tulu.
Eksperdid nõuavad nüüd suuremat keskendumist energiatarbimisele ja tarbimiseelsetele tavadele pakendite puhul, et vähendada ühekordselt kasutatavate jäätmete hulka, kui piirkond soovib tõhusalt panustada neto nullheite saavutamisse aastaks 2050 ja laiendada kattetööstuse väärtusahela ringlust.
Lõuna-Aafrika Vabariik
Lõuna-Aafrika Vabariigis on kattetehaste tegevuses suur sõltuvus fossiilkütustel põhinevatest energiaallikatest ning hästi reguleeritud ja jõustatavate jäätmekäitlusprotseduuride puudumine sundinud mõningaid riigi katteettevõtteid investeerima puhta energia tarnimisse ja pakendamislahendustesse, mida saavad nii tootjad kui ka tarbijad taaskasutada ja ringlusse võtta.
Näiteks Kaplinnas asuv ettevõte Polyoak Packaging, mis on spetsialiseerunud keskkonnasõbralike jäikade plastpakendite disainile ja tootmisele toidu-, joogi- ja tööstuslikuks kasutamiseks, väidab, et kliimamuutused ja plastreostus, mida osaliselt seostatakse tootmissektoriga, sealhulgas kattekihtide tööstusega, on kaks maailma „pahaloomulist probleemi“, millele on uuenduslike kattekihtide turuosaliste jaoks lahendusi saadaval.
Ettevõtte müügijuht Cohn Gibb ütles Johannesburgis 2024. aasta juunis, et energiasektor moodustab üle 75% kasvuhoonegaaside heitkogustest, kusjuures kogu maailma energia pärineb fossiilkütustest. Lõuna-Aafrikas moodustavad fossiilkütused kuni 91% riigi koguenergiast, võrreldes 80%-ga maailmas, kusjuures kivisüsi domineerib riigi elektrivarustuses.
„Lõuna-Aafrika Vabariik on maailmas suuruselt 13. kasvuhoonegaaside emiteerija, millel on G20 riikide seas kõige süsinikumahukam energiasektor,“ ütleb ta.
Gibb märgib, et Lõuna-Aafrika Vabariigi elektriettevõte Eskom on „maailma suurim kasvuhoonegaaside tootja, kuna see paiskab õhku rohkem vääveldioksiidi kui USA ja Hiina kokku“.
Suur vääveldioksiidi heide mõjutab Lõuna-Aafrika tootmisprotsessi ja -süsteeme, tuues kaasa vajaduse puhta energia alternatiivide järele.
Soov toetada ülemaailmseid jõupingutusi fossiilkütustest tulenevate heitkoguste vähendamiseks ja oma tegevuskulude kärpimiseks, samuti leevendada Eskomi kuludest tulenevat pidevat koormuse vähendamist, on ajendanud Polyoaki üle minema taastuvenergiale, mis võimaldaks ettevõttel toota ligi 5,4 miljonit kWh aastas.
Toodetud puhas energia „säästaks aastas 5610 tonni CO2 heitkoguseid, mille neeldumiseks oleks vaja 231 000 puud aastas,“ ütleb Gibb.
Kuigi uus taastuvenergia investeering ei ole Polyoaki tegevuse toetamiseks piisav, on ettevõte vahepeal investeerinud generaatoritesse, et tagada katkematu elektrivarustus koormuse jagamise ajal optimaalse tootmise efektiivsuse saavutamiseks.
Gibbi sõnul on Lõuna-Aafrika Vabariik üks maailma halvimate jäätmekäitlustavadega riike ning riigis, kus kuni 35%-l leibkondadest puudub igasugune jäätmekogumissüsteem, oleks vaja pakenditootjate uuenduslikke pakendilahendusi, et vähendada korduvkasutatavate ja mitteringlussevõetavate jäätmete hulka. Gibbi sõnul visatakse suur osa tekitatud jäätmetest ebaseaduslikult prügimäele ja utiliseeritakse reoveekogudesse, mis sageli laiendavad mitteametlikke asulaid.
Korduvkasutatav pakend
Suurim jäätmekäitluse väljakutse tuleneb plast- ja pinnakattematerjalide pakendifirmadest ning tarnijatest, kellel on võimalus vähendada keskkonnakoormust pikaajalise korduvkasutatava pakendi abil, mida saab vajaduse korral hõlpsalt taaskasutada.
Lõuna-Aafrika metsandus- ja kalandusministeerium ning keskkonnaministeerium töötas 2023. aastal välja riigi pakendamise suunised, mis hõlmavad nelja pakkematerjali kategooriat: metall, klaas, paber ja plast.
Osakonna sõnul on suunise eesmärk aidata "vähendada prügilatesse jõudvate pakendite hulka, parandades tootekujundust, tõstes tootmistavade kvaliteeti ja edendades jäätmetekke vältimist".
„Selle pakendijuhise üks põhieesmärke on aidata igasuguse pakendi loomisel disaineritel paremini mõista oma disainilahenduste keskkonnamõjusid, edendades seeläbi häid keskkonnapraktikaid ilma valikuvõimalusi piiramata,“ ütles endine DFFE minister Creecy Barbara, kes on vahepeal transpordiministeeriumisse üle viidud.
Gibbi sõnul on Polyoakis ettevõtte juhtkond edendanud paberpakendeid, mis keskenduvad „pappkastide taaskasutamisele puude päästmiseks“. Polyoaki karbid on ohutuskaalutlustel valmistatud toidukvaliteediga papist.
„Ühe tonni süsinikkiust papi tootmiseks kulub keskmiselt 17 puud,“ ütleb Gibb.
„Meie kastide tagastussüsteem võimaldab iga kasti keskmiselt viis korda taaskasutada,“ lisab ta, viidates 2021. aasta verstapostile, milleks oli 1600 tonni uute kastide ostmine ja nende taaskasutamine ning seega 6400 puud päästmine.
Gibb hindab, et enam kui aasta jooksul päästab pappkastide taaskasutamine 108 800 puud, mis võrdub miljoni puuga 10 aasta jooksul.
DFFE hinnangul on riigis viimase 10 aasta jooksul ringlussevõtuks taaskasutatud üle 12 miljoni tonni paberit ja paberpakendit, kusjuures valitsuse andmetel koguti 2018. aastal üle 71% taaskasutatavast paberist ja pakendist, mis moodustas 1285 miljonit tonni.
Kuid Lõuna-Aafrika suurim väljakutse, nagu ka paljudes Aafrika riikides, on plastide, eriti plastgraanulite või -nõelte üha suurenev reguleerimata kõrvaldamine.
„Plastitööstus peab takistama plastgraanulite, -helveste või -pulbrite sattumist tootmis- ja jaotuskeskustest keskkonda,“ ütles Gibb.
Praegu viib Polyoak läbi kampaaniat nimega „püüa kinni see pelletite aktsioon“, mille eesmärk on takistada plastgraanulite sattumist Lõuna-Aafrika sademeveekanalisatsiooni.
„Kahjuks peavad paljud kalad ja linnud plastgraanuleid ekslikult maitsvaks eineks pärast seda, kui need läbivad sadeveekanalisatsiooni ja sealt edasi jõgedesse, sealt allavoolu ookeani ja lõpuks meie randadesse uhutakse.“
Plastgraanulid pärinevad rehvitolmust saadavast mikroplastist ja nailonist ning polüestrist rõivaste pesemisel ja trummelkuivatamisel tekkivast mikrokiust.
Vähemalt 87% mikroplastist on kaubeldud teekattemärgistuse (7%), mikrokiu (35%), linnatolmu (24%), rehvide (28%) ja teekattega (0,3%) kujul.
Olukord tõenäoliselt püsib, kuna DFFE sõnul ei ole Lõuna-Aafrika Vabariigis „suuremahulisi tarbimisjärgsete jäätmete käitlemise programme biolagunevate ja komposteeritavate pakendite eraldamiseks ja töötlemiseks”.
„Selle tagajärjel pole neil materjalidel ametlike või mitteametlike jäätmekogujate jaoks sisemist väärtust, seega jäävad tooted tõenäoliselt keskkonda või parimal juhul satuvad prügimäele,“ ütles DFFE.
See on nii vaatamata tarbijakaitseseaduse paragrahvidele 29 ja 41 ning 2008. aasta standardiseaduse paragrahvidele 27(1) ja {2), mis keelavad toote koostisosade või toimivusomaduste kohta valede, eksitavate või petlike väidete esitamise, samuti ettevõtetel valeväidete esitamise või tegutsemise viisil, mis tõenäoliselt „loob mulje, et tooted vastavad Lõuna-Aafrika riiklikule standardile või muudele SABS-i väljaannetele”.
Lühiajalises ja keskpikas perspektiivis kutsub DFFE ettevõtteid üles vähendama toodete ja teenuste keskkonnamõju kogu nende elutsükli jooksul, „kuna kliimamuutused ja jätkusuutlikkus on tänapäeval ühiskonna suurimad väljakutsed, on see ülioluline“.
Postituse aeg: 22. august 2024
