Eksperdid nõuavad nüüd, et ühekordselt kasutatavate jäätmete vähendamiseks keskendutaks rohkem energiatarbimisele ja tarbimiseelsetele tavadele.
Kõrge fossiilkütuse ja kehva jäätmekäitluse põhjustatud kasvuhoonegaasid (KHG) on kaks peamist väljakutset, millega Aafrika pinnakattetööstus silmitsi seisavad, ja sellest tulenevalt on vaja kiiresti leida uuenduslikke jätkusuutlikke lahendusi, mis mitte ainult ei taga tööstuse jätkusuutlikkust, vaid kindlustavad tootjatele ja osalejatele kogu maailmas. minimaalsete ärikulude ja kõrge tulu väärtusahel.
Eksperdid nõuavad nüüd, et pakendite puhul keskendutaks rohkem energiatarbimisele ja tarbimiseelsetele tavadele, et vähendada ühekordselt kasutatavaid jäätmeid, kui piirkond soovib 2050. aastaks tõhusalt panustada neto nullini ja laiendada pinnakattetööstuse väärtusahela ringikujulisust.
Lõuna-Aafrika
Lõuna-Aafrikas on pinnakattetehaste töö toiteallikas suur sõltuvus fossiilkütustest töötavatest energiaallikatest ning hästi reguleeritud ja jõustatavate jäätmekäitlusprotseduuride puudumine sundinud mõningaid riigi pinnakattega tegelevaid ettevõtteid valima investeeringuid puhastesse energiavarustus- ja pakkimislahendustesse. mida saavad taaskasutada ja ringlusse võtta nii tootjad kui ka nende tarbijad.
Näiteks Kaplinnas asuv ettevõte Polyoak Packaging, mis on spetsialiseerunud keskkonnasõbralike jäikade plastpakendite projekteerimisele ja tootmisele toiduainete, jookide ja tööstuslike rakenduste jaoks, väidab kliimamuutusi ja plastireostust, mis on osaliselt tingitud tootmissektorist, sealhulgas pinnakattetööstus on kaks maailma "kurjast probleemist", kuid mille jaoks on uuenduslikud pinnakatteturu osalised lahendused saadaval.
Ettevõtte müügijuht Cohn Gibb ütles 2024. aasta juunis Johannesburgis, et energiasektor moodustab enam kui 75% kasvuhoonegaaside heitkogustest koos fossiilkütustest saadava ülemaailmse energiaga. Lõuna-Aafrikas moodustavad fossiilkütused kuni 91% riigi koguenergiast, võrreldes 80%-ga kogu maailmas, kusjuures riiklikus elektrivarustuses domineerib kivisüsi.
„Lõuna-Aafrika on kasvuhoonegaaside heitgaaside hulgas maailmas 13. kohal ja on G20 riikidest kõige süsinikumahukama energiasektoriga,“ ütleb ta.
Eskom, Lõuna-Aafrika energiaettevõte, "on ülemaailmne kasvuhoonegaaside suurim tootja, kuna see eraldab rohkem vääveldioksiidi kui USA ja Hiina kokku," märgib Gibb.
Vääveldioksiidi kõrged heitkogused mõjutavad Lõuna-Aafrika tootmisprotsessi ja -süsteeme, põhjustades vajaduse puhta energia järele.
Soov toetada ülemaailmseid jõupingutusi fossiilkütustest põhjustatud heitkoguste vähendamiseks ja enda tegevuskulude vähendamiseks ning Eskomi kuludest tingitud pideva koormuse vähenemise leevendamiseks on viinud Polyoaki taastuvenergiale, mis tooks kaasa ligi 5,4 miljoni kWh aastas tootmise. .
Toodetud puhas energia "säästaks 5610 tonni CO2 heitkoguseid aastas, mille neelamiseks oleks vaja 231 000 puud aastas," ütleb Gibb.
Kuigi uus investeering taastuvenergiasse ei ole Polyoaki tegevuse toetamiseks piisav, on ettevõte vahepeal investeerinud generaatoritesse, et tagada optimaalse tootmise efektiivsuse tagamiseks katkematu toiteallikas koormuse vähendamise ajal.
Mujal on Gibbi sõnul Lõuna-Aafrika üks halvimate jäätmekäitlustavadega riike maailmas ning pinnakatete tootjad võtaksid pakendiinnovatsioonilahendusi, et vähendada ühe- ja korduvkasutatavate jäätmete hulka riigis, kus kuni 35%. majapidamistest puudub jäätmete kogumine. Gibbi sõnul visatakse suur osa tekkivatest jäätmetest ebaseaduslikult maha ja kõrvaldatakse reiverites, mis sageli laiendavad mitteametlikke asulaid.
Korduvkasutatav pakend
Suurim jäätmekäitluse väljakutse tuleneb plast- ja pinnakattematerjalide pakendifirmadest ning tarnijatest on võimalus vähendada keskkonnakoormust kauakestvate korduskasutatavate pakendite abil, mida saab vajadusel hõlpsasti taaskasutada.
2023. aastal töötas Lõuna-Aafrika metsanduse ja kalanduse ning keskkonna osakond välja riigi pakendijuhise, mis hõlmab nelja metalli, klaasi, paberi ja plasti pakkematerjalide voogu.
Osakonna sõnul on juhis aidata "vähendada prügilatesse sattuvate pakendite mahtu, parandades tootekujundust, tõstes tootmistavade kvaliteeti ja edendades jäätmetekke vältimist."
"Selle pakendijuhise üks põhieesmärke on aidata kõikide pakendivormide disaineritel paremini mõista oma disainiotsuste keskkonnamõju, edendades seeläbi häid keskkonnatavasid ilma valikut piiramata," ütles endine DFFE minister Creecy Barbara, kes on sellest ajast saadik transpordiosakonda viidud.
Gibb ütleb, et Polyoakis on ettevõtte juhtkond edasi lükanud oma paberpakendit, mis keskendub "kastide taaskasutamisele puude säästmiseks". Polyoak'i karbid on ohutuse huvides valmistatud toidukvaliteediga kartongist.
"Ühe tonni süsinikplaadi tootmiseks kulub keskmiselt 17 puud," ütleb Gibb.
"Meie kastide tagastamise skeem hõlbustab iga kasti korduskasutamist keskmiselt viis korda," lisab ta, viidates 2021. aasta verstapostile, milleks oli 1600 tonni uute kastide ostmine ja nende taaskasutamine, säästes 6400 puud.
Gibbi hinnangul säästab pappkastide korduvkasutamine enam kui aastaga 108 800 puud, mis võrdub miljoni puuga kümne aastaga.
DFFE hinnangul on riigis viimase 10 aasta jooksul ringlussevõtuks taaskasutatud üle 12 miljoni tonni paberit ja paberpakendeid ning valitsuse teatel koguti 2018. aastal kokku enam kui 71% taaskasutatavast paberist ja pakendist, mis moodustab 1285 miljonit tonni.
Kuid Lõuna-Aafrika suurimaks väljakutseks, nagu ka paljudes Aafrika riikides, on plastide, eriti plastgraanulite või -nullide, suurenev reguleerimata kõrvaldamine.
"Plastitööstus peab vältima plastgraanulite, -helveste või -pulbrite sattumist tootmis- ja turustusasutustest keskkonda," ütles Gibb.
Praegu korraldab Polyoak kampaaniat, mille nimi on "Püüa kinni pelletid", mille eesmärk on vältida plastgraanuleid enne, kui need satuvad Lõuna-Aafrika sademeveekanalisatsiooni.
"Kahjuks peetakse plastgraanuleid paljudele kaladele ja lindudele maitsvaks toiduks pärast seda, kui nad on libisenud läbi sademeveekanalisatsiooni, kus nad jõuavad meie jõgedesse, liikudes allavoolu ookeani ja lõpuks meie randadele."
Plastgraanulid pärinevad mikroplastist, mis on saadud rehvitolmust ja mikrokiust nailon- ja polüesterriiete pesemisel ja trummelkuivatusel.
Vähemalt 87% mikroplastist on kaubelnud teekattemärgistega (7%), mikrokiududega (35%), linnatolmuga (24%), rehvidega (28%) ja naeltega (0,3%).
Tõenäoliselt olukord püsib, kuna DFFE sõnul ei ole Lõuna-Aafrikal "biolagunevate ja kompostitavate pakendite eraldamiseks ja töötlemiseks ulatuslikke tarbimisjärgseid jäätmekäitlusprogramme.
"Seetõttu ei ole neil materjalidel ametlike või mitteametlike jäätmekogujate jaoks sisulist väärtust, mistõttu tooted jäävad tõenäoliselt keskkonda või parimal juhul satuvad prügilasse," ütles DFFE.
Seda hoolimata sellest, et on olemas tarbijakaitseseaduse paragrahvid 29 ja 41 ning 2008. aasta standardiseaduse paragrahvid 27 lõiked 1 ja {2, mis keelavad valede, eksitavate või petlike väidete esitamise toote koostisosade või toimivusomaduste kohta, samuti ettevõtetel valeväidete esitamise või riigis tegutsemise. viisil, mis tõenäoliselt "jätab mulje, et tooted vastavad Lõuna-Aafrika riiklikule standardile või muudele SABS-i väljaannetele".
Lühiajalises ja keskmises perspektiivis kutsub DFFE ettevõtteid üles vähendama toodete ja teenuste keskkonnamõju kogu nende elutsükli jooksul, „kuna kliimamuutused ja jätkusuutlikkus on tänapäeval ühiskonna suurimad väljakutsed, on see nende jaoks ülimalt oluline”.
Postitusaeg: 22. august 2024
